Ravila Mõisa!
Rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal. Mõisat on esimest korda mainitud aastal 1469. Mõisa peahoone valmis 18. sajandi keskpaigas. 1905. aasta ülestõusu ajal mõis põles ja hiljem hoone taastati, kuid seda juba moderniseeritud kujul.
Teil on võimalus esitada päring broneerimiseks või broneerida kohe, läbi Booking.ee keskkonna.
Keskkonnainvesteeringute keskus on toetanud
Ravila mõisapargi projekti koostamist ja hooldusplaani elluviimist.
Kodulehe valmimist ja mõisa kõrvalhoone akende osalist vahetust on toetatud LEADER meetmest.
Varaseimad ülestähendused Ravila mõisa (saksa k Meks) kohta pärinevad aastast 1469. Suurema osa 16. sajandist kuulus mõis von Rosenitele. 1592. aastal läks mõis Johann von Uexkülli omandusse, kelle suguvõsa kätte ta jäi kuni Põhjasõjani. 18. sajandil kuulus mõis alguses Detloffidele. 1768. aastal omandas mõisa Karl von Manteuffel, kes alustas 1770. aastatel Ravilasse uue suure barokse härrastemaja ehitamist. Hoone oli üks vanimaid Harjumaal. 1905. aasta ülestõusu ajal mõisahoone põletati. Hoone taastati umbes 1910. aastaks muudetud kujul ning täiskahekorruslisena.
Ravila mõisa omanikest on ajaloost üks tuntuimaid Karl von Manteuffel’i poeg Peter August Friedrich von Manteuffel, kes päris mõisa 11-aastaselt. Rahvapärimusse on ta läinud suure lennuhuviga, oma tegudega sai veidrikust kuulsus ümberkaudsetelt hüüdnimeks “Hull krahv”, kuid eelkõige on ta tuntud kui luuletaja ja jutukirjanik. Alates 1849. aastast oli mõis von Kotzebuede aadliperekonna omanduses. Mõisa viimane 1919. aasta võõrandamise eelne omanik oli Alexandrine Pilar von Pilchau (sünd. von Kotzebue). Peale mõisate võõrandamist jäi osa mõisasüdamest krahvinna pärijale paruness Contesse`ile, kes kasutas mõisa kuni 1932. aastani.
1932 avati mõisas Harjumaa rahvaülikool, 1936 avati riigivanema otsusega nr. 564 valitsejamajas Ravila aianduskool. Teise maailmasõja ajal asus peahoones ajutiselt Saksa armee õppekomando. Aastatel 1944-1952 tegutses peahoones Ravila Põllumajanduskool, 1952-1958 Ravila Põllumajandustehnikum. Lühikest aega kasutas Kose keskkool ruume õppetööks. Alates 1950test aastatest tegutses mõisahoones hooldekodu, mis sulges uksed 2013. Osasid mõisasüdame hooneid kasutas Ravila kolhoos, hiljem sovhoos. Hoone parempoolsesse otsa tehti 1960tel aastatel hooldekodu tarbeks mahukas kolmekorruseline juurdeehitus. Kaasajal on mõisasüda eraomanduses.
Peahoone taga asub väga suur park, mis ulatub mõnesaja meetri kaugusel lõunas lookleva Pirita jõeni. Ravila parki iseloomustab kolmeosaline struktuur – regulaarne esiväljak, pargiala peahoone taga ning seda tagaküljel piirav pargimets.
Park on rajatud 18. sajandi lõpul 19. sajandi alguses, on ilmselt seotud mõisasüdame väljaehitamisega 1770-ndatel. Hoone taga on asus nelinurkne iluaed, selle ees arvatavasti nelinurkne väljak. Kogu ala oli piiratud aiaga. Hilisem mõisahoone ehitati praegusele asukohale ning sinna ümber rajati vabakujuline park.
Pargis on säilinud kaks alleefragmenti. Park oli liigirikas- nõukogude ajal nimetati 70 liiki, kusjuures neid on kasutatud kontrastselt- pärn-kask-hõbepaju, kuusk-tamm-kask. Palju oli eksoote-palsaminulg, euroopa lehis suurtes rühmades, hall pähklipuu, alpi seedermänd, harilik elupuu. Pargis domineerisid jalakad, palju on ka pärnasid, tammesid. Parkmetsas kasvab pihlenelat.