Tänini säilinud Ravila Mõisa park on rajatud arvatavasti 18. sajandi lõpul 19. sajandi alguses, on ilmselt seotud mõisasüdame väljaehitamisega 1770-ndatel. 17. sajandi lõpul, nagu näitavad rootsiaegsed kaardid, asus peahoone praegusest mõnikümmend meetrit läänes. Hoone taga on asus nelinurkne iluaed, selle ees arvatavasti nelinurkne väljak. Kogu ala oli piiratud aiaga.
Ravila mõisasüda 1694 plaanil.
Ravila mõisasüda 1694 Kose pastoraadi, Ravila ning Palvere mõisate plaan.
Hilisem mõisahoone ehitati praegusele asukohale ning sinna ümber rajati vabakujuline park. Pargi ruumikäsitluses võib näha teatud elemente, mis on iseloomulikud siinses kontekstis barokilt vabakujulisele stiilile. Park on orienteeritud peaaegu põhja-lõuna (põhjaloode-lõunakagu) suunaliselt ja selle põhiosa on selgelt jaotunud peahoonega keskteljeliselt seotud esi- ja tagaväljakuks.
Esiväljaku hoonete paiknemine moodustab pigem baroksele ansamblile iseloomuliku tüüpilise Π-kujulise paigutuse, hoonete vahele moodustub peahoonest põhja poole esiväljak. Samas ei ole kujundatud esiväljakule auringi, vaid poolkaarekujuline sissesõidutee, mis eeldab kahe värava olemasolu (kumbki neist ei asu, ega saa asuda peateljel), mis on iseloomulik juba pigem klassitsistlikule pargikäsitlusele. Tarbeaed jäi pargi loodenurka ja oli seotud kasvuhoonega.
Selgelt on orienteeritud veel barokses vaimus pargi keskteljele põhivaade peahoone tagatrepilt Pirita jõele.
Vaade Ravila mõisa tagaväljakule, nooltega on näidatud kaks peamist vaatesuunda.
Vaade Pirita jõelt Ravila Mõisale 1900.
Vaade Ravila Mõisa trepilt Pirita jõele 1900.
Kui võrrelda rootsiaegseid kaarte ning verstakaarti või 1924 kaarti (siis selgub, et Pirita jõe orgu õgvendatud selliselt, et tekiks peateljesuunaline ligikaudu 200 m pikkune paralleelsete kallastega kanal.
Ravila Mõis ja park 20 sajandi algus (sh härrastemaja ja jõe teljeline asetus).
Pargi ruumiline jaotus ja teljelisus.
Pargi veekogud.
Pargi haljastuses kasutati varasele inglise stiilile iseloomulikke elemente: puuderingid (nt. istutused tissimägedel ringikujulised massiivid tammedest pargi idaservas jne. Teiseks kujunduselemendiks olid ilmselt puuderead teede ääres. Sirgetest teeosadest on säilinud mõned alleefragmendid, samas leidub pargis hulgaliselt suuri vanu puid, mis moodustavad 3-4 puulisi sirgeid ja kaarjaid ridu.
Säilinud vanade puude järgi loodi pargiruum suurekasvuliste lehtpuude, valdavalt harilikust tammest ja harilikust saarest gruppidega, millele lisati kontrastsed hariliku kuuse grupid. Teadaolevalt kasvas kuusemassiiv sajandivahetusel idapoolsel Pirita jõe kanali kaldal. Aktsentidena kasutati ka võõrliikidest puid, mida tõendab suuremõõduline hall pähklipuu peahoonest kagus.
Peahoone ümbruse ala oli lahendatud regulaarselt ning oli suhteliselt avatud. Muruväljakud olid kujundatud peaasjalikult üksikute aktsentsete põõsastega. Esiväljaku keskosa peahoone ees oli kaartee sees avatud muruplats, mille külgedel paiknesid 1905 keskmise suurusega põõsaistutused. Kaarteest itta ja läände jäävad kolmnurksed alad oli täisistutatud lehtpuid. Kaartee ehitati ümber sirgeteks diagonaalteedeks 1920-tel. Esifassaadi verandaga sümmeetriliselt asusid kaks suuremat puud, üks suurem puu paiknes ka peahoone kagunurga juures. Esiväljaku teede äärde olid paigutatud Eesti mõisaparkides 19. sajandi II poolele omaselt graniitpostid. Sissepääse markeerisid väravad ja postid on säilinud tänaseni.
Graniitpostid esiväljakul 1938.
Vaade tagaväljakule 1910-tel. Esiplaanil skulptuur, mis asub täna Kose kiriku muuseumis.
Ravila Mõisa park on loodus ja muinsuskaitse all, tänane pindala ligi 12 ha.
Looduskaitsealune pargiosa.
Ravila Mõisa pargi kaitsealuse pargiala asendiskeem, koos seotud kultuurimälestistega.
Sinisega on näidatud kultuurimälestise ala, kollasega kaitsealuste objektide orienteeruv kaitsevööndite ulatus. Projektala ühtib kultuurimälestise ala piiriga.
2014 koostas Artes Terrae muinsuskaitse eritingimused Ravila mõisa pargi rekonstrueerimisprojekti koostamiseks.
Ravila mõisa rekonstrueerimisprojekt 2014.
Rahaauk, kust 1936 septembris olevat leitud Ravila mõisa pargis rahakatel.
